Minust

Minu lugu

Enne 35. eluaastat magasin ma suurepäraselt – uni ei olnud minu jaoks kunagi probleem. Töötasin arendajana ja minu elus tundus kõik tasakaalus olevat. Kuid siis hakkasid mu und esimest korda häirima seljavalud, mis ei lasknud mul pärast kuut tundi enam magada. Igal ööl ärkasin valu tõttu üles, ja see hakkas ajapikku mõjutama minu tervist ja meeleolu. Püüdsin kaotatud und tasa teha lõunauinakutega, kuid see lõi mu unerežiimi täielikult segi. Varsti avastasin, et mul oli aina raskem õhtuti magama jääda. Uneprobleemid süvenesid, ja peagi magasin öösiti vaid 3-4 tundi, kui sedagi.

Hakkasin otsima abi Tallinnast, kuid olin üllatunud, kui vähe unealast tuge siin saada oli. Enamik unekliinikuid asusid Tartus ja nende ooteajad venisid kuni poole aastani. Nii algas minu isiklik teekond unega – üle kahe aasta olin unetusega raskustes, proovides igasuguseid teraapiaid, toidulisandeid, ravimeid ning läbides ka mitmed uneuuringud. Soovisin leida lahendust ilma uneravimiteta, kuid katsetasin ka antidepressante ja unerohtusid nagu zolpideem (Ambien), mis paraku mu olukorda hoopis halvemaks tegid.

Minu unetus viis mind lõpuks kurnatusse ja kahjuks ka depressioonini. Kahel erineval juhul sattusin nii raskesse seisu, et mitu nädalat möödusid ööd peaaegu magamata. Unetusest tingitud depressioon pani mind ajutiselt võtma tõsisemaid antidepressante, kuna ma lihtsalt ei teadnud enam, mida teha. See oli elu kõige raskem periood. Samal ajal hakkasin ma oma elu põhjalikult muutma ja võtsin süstemaatiliselt une parandamise enda kätesse.

Olen alati olnud see inimene, kes süveneb põhjalikult teemadesse, mis mind tõeliselt kõnetavad. Nii hakkasin une kohta põhjalikult uurima ja mida rohkem ma õppisin, seda rohkem see mind paelus. Läbisin koolitusi ja õppisin mitmetelt unespetsialistidelt, kuni lõpuks omandasin ka CBTi sertifikaadi unetuse raviks (cbtiforinsomnia.com).